Talverõivaste nimetustest on vähesed nii silmatorkavad või nii kummaliselt spetsiifilised kui thebalaclava. See kõlab vähem nagu riidetükk, vaid pigem nagu salakood või kauge koht. Ja see, nagu selgub, on just selle päritolu võti. Nimi on geograafiline nimi, otsene tõste verisest, udu{3}}19.-sajandi sõjaajaloo peatükist: Balaclava lahing.
Nime mõistmiseks peame reisima Krimmi sõjani (1853–1856), kus Briti, Prantsuse ja Osmanite väed piirasid Vene mereväe tugipunkti Sevastopoli. Sellest linnast lõuna pool asus väike sadamalinn Balaclava. 1854. aasta oktoobris toimus selle linna lähedal mägedes ja orgudes pöördeline ja kuulsalt traagiline kihlus. Just siin toimus hukule määratud kergebrigaadi laeng, mis on jäädvustatud Tennysoni luuletuses. Kuid ratsaväe rumaluse kõrval jääb lahing meelde ka muuga: jõhkra, enneolematu külmaga.
1854.{5}}55. aasta talv oli kurikuulsalt karm. Briti väed, kes polnud Krimmi talve metsikusteks ette valmistatud, kannatasid kohutavalt külmakraadide tõttu. Külmakahjustused vohasid. Vastuseks hakkasid sõdurid ja neid toetavad kogukonnad kodus improviseerima ja sooje kaitsvaid peakatteid kuduma. Need rõivad olid mõeldud kogu pea ja kaela katmiseks, jättes ainult väikese ava silmadele ja mõnikord ka suule. Need andsid olulise isolatsiooni hammustava tuule vastu. Kuna see konkreetne peakatte stiil seostus tugevalt selles karmis keskkonnas võitlevate vägedega, ristiti see "Balaclava kiivriks" või "Balaclava korgiks", mis viitab otseselt nende kannatuste geograafilisele asukohale.
Mõiste jäi kinni. Pärast sõda läks praktiline rõivas sõjaväest üle tsiviilellu. Mägironijad, suusatajad, mootorratturid ja kõik, kes seisavad silmitsi äärmise külmaga, leidsid, et täielik{2}}näokaitse on hädavajalik. Selle funktsionaalne areng jätkus 20. ja 21. sajandil. Olles küll talispordi jaoks hädavajalik, identiteedi varjamise võime võttis selle omaks erivägede üksused ning kahjuks ka kurjategijad ja märatsejad. See topeltidentiteet-nii praktilise kaitse kui ka varjatud kavatsuse sümbolina-on kinnistanud oma koha nii tarberõivastes kui ka populaarses kultuuris.